Ja ma tõesti ei jaksa mitte midagi kirjutada. Justkui polekski midagi kirjutada? Aga ometi ju on. Nii palju tegelikult toimub proovides. Jajaa, mingid asjad peaksid jääma vaid sinna ruumi, kuid oleks tegelikult ka asju mida jagada, aga tõesti - füüsiliselt ja vaimselt lihtsalt ei jaksa. Lõunapausidel käin siin omenahotellis, et puhkan ja siis kirjutan midagi.. Aga see kujuneb vaid pelgaks hetkeks, mil lihtsalt voodile varisen ja kuhugi unedemaale ära tripin. Aga samas jällegi ei maga ka.. Vaid lihtsalt kondan mööda teadveloleku ja "mingi muu ajavööndi" piirimail.
Fakt on selles, et see etendus siin, järgmisel laupäeval, tuleb üks ägedamaid seni. Millisel kujul me seda Kanutis näidata saame, ma ei tea. Igasugused tehnilised võimalused on täiesti erinevad. Kuid nagu Kristjan ütles- "we don't need to worry about that. it's so far away".
Hommikul käis kohalik raadiojaam mu ja Jimiga intekat tegemas. No rääkisime ja rääkisime (Jim peamiselt, õnneks) ja siis neiu avastas, et ta poln'd rec nuppu sisse vajutanud. Nii, et pidime taaskord sama jutu esitama.
Ööd on meil siin meeleolukad!
Fotokavälgu sähvatustes.
Kütame edasi!
No comments:
Post a Comment