Ekke Moor vajas lõpetamist ja läksin ühte parki istuma. Äkitselt nägin ühe suuuuuure puu juures ühte pisikest poissi istumas. Mul tuli meelde see lugu. Teadsin, et pean selle pildi saama.
Kuna olin end ilusa ilma ja rohelise muru tõttu paljajalu võtnud, lippasin paar sammu poisile lähemale, "klõpsti" pilt taskusse ja siis varvastega läbi õitseva ristikheina tagasi oma asjade juurde. Ainult kaks meetrit! Ja tulemus käes - tapsin mesimummi! Ehk siis terav ja suisa väga ebameeldiv valu läbi luu. Tühja sellest valust, mesilasest hakkas kahju. Viimane kord kui mind mumm nõelas oli täpselt sama situatsioon, kuid umbes 23 aastat tagasi. Huvitav, mis see ring tähendada võis.
Ekke Mooriga sain läbi. Oli see siis mu paisuva keskmise varba valust või hingevalust, mida raamatu lõpp mu sisse lõi - töinasin oma valu vähemaks.
Hiljem lugesin ühes kohvikus istudes mu kalli Liisu käest saadud kirja ja töinasin veel.
Mitte, et need töinamised olulised oleks. Aga mõnes mõttes on mingi uus aeg mul praegu küll kas algamas või juba alanud. Ma olen selles mõttes täiesti "biiditu", et püüan mõista enda ümber toimuvat, aga.. mulle hakkab aina enam tunduma, et mõistusega pole siin küll midagi pistmist.
Järjest mingisugused väikesed sündmused annavad märku sellest, et kuule.. ole nüüd vähe rahulikum ja ole rohkem kohal.
Kirsti ütles eile, et ma tegelen tuleviku peale mõtlemisega.. nojah, tal on ka õigus. Üritan ennast positsioneerida tuleviku suhtes kuhugi või kellegi juurde. Aga see pole üldse oluline. Kuid miks ma sellega siis tegelen?
Seepärast võtsingi eile täiesti rahulikult. Käisin hommikul jooksmas (jah, rahulikult!) Siis võtsin riiulilt uue raamatu (kus kah poiss puuotsas kõlgub ja tüdrukuid vahib), jalutasin Oaklandis ringi ning siis koju süüa tegema. Kohalik-organic brokkoli-lillkapsa püreesupp röstitud organic pählite ja seemnetega, organic porgandisalat ning magustoiduks kohalik-organic kirsimoos ja kirsikompott kohaliku šokolaadijäätisega. JAUU!!
Aga tänane päev on jälle hoopis teise biidiga. Hommikud on aeglased ja veel aeglasemad, aga kord väljas olen, on juba kõik valla ja kõik võimalik. Täna tulin San Franciscosse. Ekslesin kordi ja ära. Ronisin kõrgele ja kõrgemale. Ja siis tulin mäest uuesti alla. Nägin nii palju.. ma ei teagi kuidas nende kohta öelda. Ma pean uurima, mis nende "staatus" siin on. Neid on umbes 5-10 ühes pundis. Nad on umbes 30 aastased noored. Nad tunduvad olevat õnnelikud ja rahul sellega, kus ja kes nad on. Neil on koerad.. nagu "Amores Perrose" koerad. Nad on räpased. Aga mitte üleolevad. Nagu mustlased. Aga mitte päris hipid. Ja neid punte on nii palju. Ja siis on neid üksikuid, kes oma ostukäruga ja põlvini juustega oma "varandust" kaasas kannavad. Ja siis on neid tüüpe, kes tänaval ausalt "lilleraha" küsivad. Või siis õlle raha. Või siis niisama raha. Või siis tuld. Aga neid, kes suitsetavad, neid on tänaval vaid mõni üksik, kui sedagi. Olengi vist näinud a la 10-15 suitsetajat kogu siinoleku jooksul.
Ja kohalik suur uudis on see, et USA ülemkohus otsustas, et president Obama tervishoiusüsteemi reform järgib põhiseadust. See tähendab, et 2014.aasta lõpuks peavad enamik ameeriklasi saama tervishoiukindlustuse. Küsisin ka Temalt, et kas tal ikka on tervisekindlustus, et käib tööl ja varem oli õpilane ja nii.. ta muigas ja ütles "ei, ma ei ole nii rikas. Ja veel vähem saaksin ma endale haigeks jäämist lubada". Kui ütlesin siis, et mina maksan arsti visiiditasu 3,20, küsis Ta, et kas 320? Eiei, 3.20 eurot. Ta naeris!
Jälle see koht, kus ühes kontekstis on mingi element iseenesest mõistetav ning teises täiesti puudu. Oh imeline maailm.
Ma tahaks kirjutada rohkem ka sellest, et millised inimesed ja nende väärtushinnangud ja tööd ja valikud ja suhted ja teadmised ja muu on. Aga ma kardan, et üldistusteks on veel pisut vara. Äkki järgmisel nädalal.
Aga järgmisel nädalal kirjutan alles ehk neljapäeval või nii, sest juba täna sõidame Yosemite'i rahvusparki ja sealt edasi.. ma ei teagi kuhu. Igatahes nüüd tuleb üks pikem matkamine, seljakott on pakitud ja mäed ootavad vallutamist. Temal oli täna viimane tööpäev ja ehk vast sellepärast kibeleb ka linnast ära. Mmhmh, mina kibelen ka loodust nägema ja kogema.
Juba eile oli oli see muutus.
Lubasin, et naudin nüüdsest veel rohkem ja olen veel rohkem kohal.
Täna luban veel rohkem.
No comments:
Post a Comment