Nagu ma vist kord olen juba maininud, et kõik teed viivad suure teletornini Alexander Platzil. Ning sealt siis viibki minu tee mööda suurt Karl Marx Alleed koduni. Nüüd olen hakanud varieerima, et teha elu põnevamaks - mõni päev kõnnin mööda paralleelset tänavat, täna tulin hoopis teist kaudu.
Just guugeldasin kah seda tänavat, ning vaat mis välja tuli: tänava nimi algselt oli Suur Frankfurteri Allee, seejärel Stalin Allee ja alles 1961. aastast alates on ta Karl Marx Allee. See, tänav on nüüd kuidagi nadi nimetada, avenüü on 89 meetrit lai ning pea kaks kilomeetrit pikk. Sellel tänaval on muidugi ka kohvik Moskva ja mingi tsenter (kus asub ka kino) Kosmos, ja ka suur ja vana kino International ja tantsukool, ja igasugused erinevad poed ja raamatukogu ja kohvikud-kohvikud-kohvikud ja Lichtehaus, kus on hästi palju lampe. Ja eile panin tähele ühe apteegi vaateaknal on üks siuke ekraan, millel on vaid üks suur buddha-moodi nägu ja kui Sa sellest mööda kõnnid, siis ta nagu jääb Sulle järgi vaatama. Jääd seisma, jääb temagi. Üpris õudne, minu jaoks. Ja mulle meeldib see, et ühel pool tänavast on ka päriselt allee. Ja õhtuti on siin palju jooksjaid ja koertega jalutajaid. Aa, ja ma vist jätsin mainimata veel ühe kidrapoe, kus vaateaknal on väike kollane lastekitarr Sponge-Bob'i tegelaskuju piltidega. Jälle, päris kohutav.
Aga edasi? Olgu, edasi.
Päädib see avenüü siit minupoolsest otsast Frankfurteri väravatega (ja iga jummala kord õhtuti tulles ma mõtlen, miks need tornikuplid ometi valgustatud pole, aru ma ei saa). No ja kui keerame siis kohe sellest Frankfurter Tor'i ristmikult vasakule, siis jääb paremat kätt kohe Humana second hand. Aga ei, see on midagi palju enamat - siin on viis korrust. Olgu, liigume edasi. Oleme juba päris lähedale jõudnud - paarsada meetrit veel.
Siin, minu majast umbes saja meetri kaugusel, on ringtee. Selle ringtee ümber lähevad kiirtena lahku kuus tänavat (üks neist siis minu Thaerstr., mis tegelikult on nagu ummiktee rohkem, aga vahet vist pole, eks). Iga kahe kiire vahel on maja. Natu nadi nüüd küll, aga ma ei tea mitu korrust igal majal on. Seitse? Kaheksa? No umbes nii. Homme loen üle. Ja iga maja seinale on joonistatud suured värvilised gekod. Ja ükskõik kust suunast ma ka ei tule, on mul alati pikk sirge tulla, ma alati ootan, mil mu gekod mind rõõmsalt tervitavad. Eks teinekord panen pildi ka nendest gekodest.
Mul on nüüd see nimi meelest läinud (see on saksa keeles), et kuidas neid 24h poode nimetatakse. No eks need ole ka a la türklaste ülalpidamisel. Aga jah, selle sama ringtee juurde jääb ka üks see pood. Ja siis on siin ka üks Bräckerei 2000. Ja veel mingi prillipood, vist. (Melanie just jõudis ka koju, ma niisama ütlen) Ja veel on mingi under construction koht kah, kus aknad on ajalehepaberitega kinni kleebitud. Ja siis teiselpool seda ringi on kas mingi vana kinnipandud lasteaed või algkool (tundub, et sinna oleks sobinud selline institutsioon), aga mis nüüd on täis soditud ja mingid kurjad kirjad on maja ees. Nojah, ma võiksin seda kah homme täpsustada, et mis see seal ikkagi on.
Tulles siis sellest Bräckereist 2000st mööda, olemegi jõudnud Thaerstrasseni. Kuna ma ennist ütlesin, et see ummiktänav on, siis siin suurt midagi ei toimugi. Vahest mõni üksik auto (mis ei tähenda, et tänav autosid täis pargitud poleks), mõned jalgrattad, mõned jooksjad. Tavaline, eksole. Ahjaa, mis mind alguses segadusse ajas. Kui Eestis on nii, et ühelpool tänavast jooksevad paaritud, teisel pool paaris numbrid, siis siin läheb otse 18, 19, 20, 21 ja ongi 22. Minu maja vastas on veel mingid asutused, aga aru ma veel pole saanud, kas on see mingi designer office või hoopis mingi baar? Mõne rõdu peale on kuhjatud hunnikutes taimi ja lilli. Ning ka saksa lipud pole siin haruldased.
Nonii, et siis maja number 22 ees. Näe, esimesel korrusel ongi meie korter. Vasakut kätt kaks esimest akent on Melanie toa omad, ning järgmised kaks minu toa omad. Äkää, sisse piiluda ei saa. No kui Sa just Sultan Kösen pole. Aga no vblla siis tuleb ka kikivarvukile tõusta.
Homme kutsun sisse ka.
see väike jalutuskäik mulle küll meeldis :)
ReplyDeleteAga kui me juba siia jõudsime, astud äkki edasi ka? Pakun Presidendi kohvi ja ajame köögis juttu.
ReplyDeletePs. Liisa on võitnud eriauhinna esimese kommenti eest! :)
Mm. Loore! Ma nüüd lugesin siin hooga kohe kõik Su sissekanded läbi (olen nimelt raplakodus köh-köhine) ja oi milline vabadus ja energia läbi Su sõnade muuni jõudis. Aitüm kohe! Ps Su stiil on mulle kõigiti Loetav ja visandab suuri ja täpseid kujutluspilte, niionhea noh! Astun teine kordki läbi, maitsev oli! Lähen nüüd kööki auru sisse hingama!
ReplyDeleteTõesti, oled teinegi kord oodatud tagasi.
ReplyDelete